Keelte õpetamine

A osakond põhikool

A osakond – kurdid õpilased
Esmakeeleks on eesti viipekeel, A – võõrkeel on eesti keel alates 1.klassist.
Riikliku õppekava järgi õpetusega saavutatakse põhikooli lõpuks eesti keeles B1 tase. B-võõrkeelt, inglise keelt, õpetatakse alates 6.klassist.
Lihtsustatud õppekava järgse õpetusega saavutatakse põhikooli lõpuks eesti keeles A2 tase.
Toimetuleku õppekavaga saavutatakse maksimaalselt A1 tase põhikooli lõpuks eesti keeles.

Gümnaasium

Kuulmispuudega õpilased
Esmakeeleks on eesti viipekeel, A – võõrkeel on eesti keel. Gümnaasiumi lõpuks saavutatakse eesti keeles B2 tase. B-võõrkeeleks on inglise keel.
Erivajaduseta ja teiste erivajadustega õpilased gümnaasiumis
Emakeeleks on eesti keel, A – võõrkeel on inglise keel, B võõrkeel on vene keel. Valikainena õpitakse lisaks eesti viipekeelt.

B osakond põhikool

Riikliku õppekava järgi õpetades:
Õppekeelest erineva emakeelega õpilastele loob kool koostöös  ja kooskõlastatult lapsevanemaga tingimused õpetuses ja kasvatuses osalemiseks ning toetab õpilaste  emakeele õpet. A–võõrkeel: vene või inglise keel, alates 3.klassist; B–võõrkeel: inglise või vene keel, alates 6.klassist.
Toimetuleku või lihtsustatud õppekava järgi õpetatakse keele ja kommunikatsiooniraskustega õpilasi.
Kommunikatsiooniraskused esinevad tavaliselt liitpuudega pimedatel ja pimekurtidel lastel, kellele rakendatakse lihtsustatud või toimetuleku õppekava.
Keel on suhtlemisvahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses. Keele õppimine eeldab suulise (verbaalse) ja kirjaliku kõne  omandamist.   Kõnepatoloogia puhul ekspressiivsel (kõnevõime kujunemata, kujunenud osaliselt jne)  ja retseptiivsel (võime kõnet tajuda ja korrata) tasandil  õpetamisel kasutatakse totaalset kommunikatsiooni.